Tore, et Tairi siin vahepeal meie blogi on elus hoidnud. nice!
Meie eluke kulgeb ikka samapidi. Neil paaril vabal päeval on laiskus megasuur või mina tegelen oma õpingutega (või õpingutega, et õpinguid alustada.. jajah). Ma unustan kõik sündmused juba nädalaga ära, seega pikka asja ei mäleta. Paar random lõiku teile siit!
Luca (ta oli see poe ülemuse (lesbi)sõbranna, kes meile tööle tuli, andis 2 nädalat tagasi lahkumisavalduse. Selle raames käisime paar korda kolleegidega joomas ja minul tekkis esimest korda tunne, et mu kolleegidest on saanud ikka päris kuldsed sõbrad juba. See on äge.
Tema lahkumine toob kaasa selle, et minust saab "Queen-of-the-coffee-area" ehk inimene, kes vastutab kõige kohviga seotu üle. Me gusta. Kohviga tegelemine tähendab muidugi seda, et ma joon päevas koos erinevat stiili kohvidega umbes 6-8 shoti espressot, mis on ikka ultimate. Loomulikult selline sõltuvus viib selleni, et ilma kohvita olen ma nagu laip.
Tema lahkumine toob kaasa selle, et minust saab "Queen-of-the-coffee-area" ehk inimene, kes vastutab kõige kohviga seotu üle. Me gusta. Kohviga tegelemine tähendab muidugi seda, et ma joon päevas koos erinevat stiili kohvidega umbes 6-8 shoti espressot, mis on ikka ultimate. Loomulikult selline sõltuvus viib selleni, et ilma kohvita olen ma nagu laip.
Ma olen tõeliselt paha inimene. Ma lihtsalt ei suuda oriental aasialaste üle mitte naerda. Eile käis meil jaapani vanapaar, kes tahtis suppi ja loomulikult pidid nad seda tellima, öeldes tugeva jaapani aktsendiga: "Hotttto supppõ!" Kuna Ali T oli mu kõrval siis ma vaikselt pöörasin kleintidele selja, et neile suppi valada, ise naerukrampides, ja lasin Alil neid teenindada. Peale seda jooksin kähku nurga taha, et naerupisaraid ära pühkida. Mõned on ilmselt tunnistanud seda, et kui ma pole ammu nutnud, siis ma hakkan kergelt naerust nutma. That was the case. Aga ma reaalselt ei saa aru, kuidas nad saavad lugeda sildilt "hot soup" ja siis sellest midagi hoopis teist leiutada? või on nende kõne-machine lihtsalt nii hoos, et ei suuda ühegi kaashääliku peal seisma jääda?
Lisaks vanapaarile käis meil üks .. ma pakun, et tai perekond ja üks noorsand küsis "hošokloood"-i ehk hot chocolate'i. Taaskord.. ma pidin kassa taha kükitama, et naerda. So bad.
Aga edasi bullet-pointidega:
- Mars maitseb siin palju paremini kui Eestis
- Ükskord bussi peal sõites nägin oma altkorruse naabrit (creepy türgi perepea) bussipeatuses ootamas ja kõndisin koju selle asemel, et teise bussiga lähemale sõita, sest ma tahtsin vältida awkward olukorda, kus me mõlemad tuleme bussi pealt maha ja kõnnime koju ja on awkward.
- Me vist oleme maininud seda, et siin on igal pool madratsid maas. IGAL POOL. Ma ei mõista, kas inimesed märgavad oma madratseid nii palju või lihtsalt nad vahetavad neid nagu sokke, aga poodi ja tagasi kõndides näeb vähemalt viit madratsit. Lisaks sellele nägin ma ükskord tööle minnes, et üks madrats oli bussipeatuse katusel (no beat that tõesti).
- Juba pikemat aega plaanime ära kasutada siinset takeaway-delivery kultuuri ja midagi endale koju tellida. Vb on täna see päev!!
No comments:
Post a Comment