
Nii kuna keegi pole täpsemalt rääkinud minu ja Pireti jõuludest siin Inglismaal, siis otsustasin et kirjeldan seda sündmust väheke.
Oli 23. detsembri hommik ja ma läksin tööle ja sain teada, et mul on vaba päev. Seega mul oli hoopis nelipäeva jutti vaba. Töölt väljudes nägin Richardit (kelle päris nimi on Ryszard, kuna ta on Poolast), kes küsis kuidas mul läheb ning mina sellepeale purskasin, et mul on vaba päev ning miks ma siin olen!!!!! Õhtu ja ootasin Piretit koju, et siis vähe jõulueelne pidu maha pidada. Piret lõpuks tuli ja seadsime sammud nö keska poole. Alkohooli ma sellel päeval eriti ei tarbinud aga see eest magasin ehk ainult ühe tunnikese ja pidin tööle minema. Muidugi stiilse hilinemisega. Helistasin tööle, et jään väheke hiljaks ja palusin vabandust, mille peale officist ainult naerdi mu üle, kuna sellest polnud hullu, et ma hiljaks jään. Tööl oli nii vaikne, kuna olid jõulud ja kõik olid juba tööl. Läksin võtmele järgi ja Richard oli jälle tööl ning käskis mul komme süüa mis neil seal alles olid jäänud:D Kuna ma olin niigi tööle juba hiljaks jäänud läksime alla kohvile. Tööpäev ei olnud suurem asi. Kuigi polnud üldse maganud, suutsin päeva ilusti üle elada. Läksin siis koju ning ehitasime Normani voodist diivani(Norman oli ju Eestimaal) ning läksime omale jõulurooga ostma - ostsime KFC'st hunniku viisi kana ja friikaid ning poest kaks kooki ja ühe veini. Kodus koristasime toa ruttu ära ja soojendasime friikaid radika peal, kuna köök oli liiga crowded. Ja nii algas meie pidusöök. Ning muidugi vaatasime LoveActuallyt. Siiski ei suutnud ma nii palju süüa, kui tavaliselt ning nagu mulle kohane on - jäin ma filmi ajal magama. Ärkasin paar tundi hiljem, kui Piret juba järgmist filmi vaatas, milleks oli Home Alone 2. Kupatasin Pireti oma voodisse ja läksin magama. Hommikul pidin jälle tööle minema, kuid olin unustanud, et bussid ei sõida!!!! Seisin bussipeatuses viis minutit ja mõtlesin, et midagi on valesti. And then it hit me, bussid ei sõida jõuludel. Selge, helistasin siis jälle tööle, et ma jään jälle hiljaks. Officist jälle naerdi mu üle. Kõndisin siis rahulikult töö poole, käisin McDonaldsist läbi ja ostsin ühe kohvi endale. Tööle jõudes oli kõik jälle nii rahulik ja kui võtmele järgi läksin, küsis John kas olin hea tüdruk ja sain palju kinke see aasta? Mille peale mina vastasin, et ma ei saanud ühtegi!!! See järel rääkisime oravatest, sest mina leian, et nad on jube armsad, aga John kinnitas mulle et nad on tigedad ja tulevad talle tavaliselt kallale ning kõige hullemad killeroravad pidavat just St James's parkis olema. (Kusjuues see oli esimene kord kui ma Johniga pikemalt rääkisin, nüüdseks on kujunenud tast juba põhipäll mul tööl). Tööpäev oli jälle mõttetu ja igav, vist(ma ei mäleta täpselt) ning koju minnes jäin Ricardi ja Johniga rääkima. Kuigi ma olin nii väsinud, et ma isegi ei suutnud püsti seista oli kõik nii naljakas. Jõulude puhul sain kingiks kaks pakki küpsiseid ja soolarõngaid:D Kuna security poisid ei tahtnud neid ise, sest nad söövad seal koguaeg midagi ja nad kõik peaksid hakkama jooksmas käima. John tuleb igapäev tööle dressides, et äkki teeb väikse jooksu aga ta on siiski liiga laisk. Mingi hetk suutis olukord nii naljakaks muutuda, et poisid hakksid naerust nutma. Kahjuks sai ainult John oma naljast aru ning mina olin segaduses näoga, et miks nad naeravad ning Richard ütles, et tema naerab sellepärast, et ta ei saanud naljast aru aga Johnil on nii naljakas. Pidin neile lausa taskuräti andma. See järel leppisime Johniga kokku, et homme hommikul lähme hommikust sööma alla ja ta teeb mulle kohvi välja(meil on kohvi ja söök tasuta) sest mõlemad alustame homme kell 8. Kahjuks mina aga jäin haigeks ning helistasin hommikul, et ma ei tule tööle. Lõuna ajal helistati mulle töölt ja õeldi, et ole homme ka kodus. Mulle igastahes sobis.

Et see postitus liiga pikk ei tunduks ja te ikka viitsiks lugeda, kirjutan ma järgmistest sündmustes järgmises postituses :D
No comments:
Post a Comment