Vahepeal on juhtunud see, et minu arvuti on omadega üsna ausalt perses. Juba Queenswayl elades sain ma kuskilt külge Ramnit viiruse, mis mu .exe failid järjest ära nakatas ja kuna ma olen laisk ja ignoreeriv, siis ma muidugi sellega midagi erilist ette ei võtnud. Ali T-lt küsisin ja ta ütles, et pean uue operatsioonisüsteemi nii kui nii peale panema. Ehk siis kullakallis Format C on jälle liikvel. Nüüd umbes 2 päeva tagasi sain lambist internetis surfates külge mingi eriti karmi viiruse, mis teeskles, et mu arvuti kõvaketas on kahjustatud ja peitis ära kõik start-menüü ja my computersi valikud. Tegelt on kõik olemas, aga lihtsalt.. arvuti on väga nukrake. Dein tegi mu arvutiga mingit magicut, seega internetis saan veel käia, aga format on kindlasti ees ootamas. Ilmselt tuli Torrenti kaudu, sest ma tõmbasin East of Edeni (James Dean.. cmon) ja kahtlastel lehtedel ei käinud. Igal juhul damage is done. Aga arvuti on kakas omadega ja ma ei saa enne tegutseda, kui Tairikas tuleb mingit sorti andmekandmisvahendiga Londonisse ja mu arvuti tähtsad dokumendid päästab.
Nii muuseas olen ma nüüd graduated ja täieõiguslik Customer Host. Palk tõusis ka 42 penni (kõva raha küll..), aga parem uudis on see, et veebruarist lähen üsna kindlalt lead barista treeningule ja olen üks kõva baristamutt siis. Huvitav, et mu 9. klassi unistus täitus :D
Mida veel. Eile käisin vaatamas järjekordset kodu, kuna me polnud kindlad, kas saame Tottenhami elama minna või mitte. Igal juhul oli Katriin mingi korteri vaatamise kokku leppinud, kuhu mina siis hommikul kell 11 üksi läksin (sest Dein ja Norman olid pohmellis). Naabrus oli üsna normaalne, aga kohale minnes oli maja täis India mehi, kes olid ka korterit vaatamas. Kui ma korteri üle vaatasin, kuulsin pealt, kuidas kinnisvaramaakler ütles indialastele, et ta ei soovita seda korterit neile (what). Maakler peaks ikkagi vastupidine olema. Korter ise oli külm ja kõle ja ikka üsna urgas (kuigi minu arust on päris paljud korterid siin suht urkad). Tüüpide jutust kuulsin ka veel "You have bedbugs here", mis tähendas, et okei.. see korter jääb võtmata. Kui India tüübid ära läksid pööras maakler meie poole (mina + 2 india tüüpi veel) ja ütles:"Thank you for coming and that will be the last time I'm showing this flat." Nii on. Läksin koju magama.
Täna käisime Deini ja Katriiniga taaskord Tottenhamis ja saime landlordi Marcusega kokku. Ühesõnaga me meeldisime talle (hoolimata selles, et ta tavaliselt võtab ainult kolmekümnendates elanikke), sest tundusime rahulikud ja hoolikad. Landlord tundus igal juhul väga mõistlik ja rahulik inimene, kellega saab üsna korralikult kokkuleppele. Tore-tore. Ja kõige parem osa ongi see, et reeedel kolimegi Tottenham Hale'i, mis asub küll kõvasti kaugemal praegusest Portobello roadist, aga meie korter on uus ja puhas ja ilus. Kõige parem on muidugi see, et me ei pea korterit enam jagama lärmakate hispaanlaste ja itaallastega, kellel nii muuseas tulevad külla bangladeshi boyfriendid. Õghhh. Eesti kultuur all the way igal juhul. Ja siis on asi taaskord rahulik ja me saame keskenduda millelegi muule kui ainult neljakesi ühes toas elamisele ja kodu otsimisele. Thank god it's over. Samas olen ma juba vägagi harjunud neljakesi ühes toas elamisega ja see ei häiri mind enam sugugi nii palju. Ilmselt ma vist ei vaja nii palju privaatsust kui ma algselt arvasin. Pealegi saame me pidevalt filme vaadata ja õhtuti on naerukrambid garanteeritud.
Selge siis, have a good day!
No comments:
Post a Comment