Jällegi istun köögi põrandal ja vaatan kuidas Piret süüa teeb, jube lahe. Homme pean tööle kella seitsmeks minema ja siis on vaba päev jehaaa!!!
Nii, aga räägime siis reedest. Tulen töölt, käin pesus, loen mingit ajakirja ja terve see aeg Piret magab. Tal helises isegi äratuskell, mille ta kaks korda kinni pani. Ja ta ei ärganudki. Seega läksin üksi linna peale, kuna mul oli laupäev vaba ja ei viitsinud kodus niisama passida. Piretit üles ka ei julenud äratada, kes teab äkki on vihane:D või siis peab kell neli ärkama, et tööle minna vara. Liikusin siis kusagile sinna Oxford streeti ja Piccadilly circuse poole, et kus mul ikka minna, samal ajal tegin paar kõne sõbudega Keilas ja viisin end uudistega kurssi. Jõudsin siis juba kohta, kus oli ikka jubepalju rahvast ja ma olen täitsa ükis, ja ei tea mida teha. Noo jube igav, jalutasin siis niisama ja äkki tuleb keegi ja ütleb, et ma näen jube tuttav välja, et kas ta teab mind kusagilt? Mina muidugi olin täiesti eee...mm.. ei tea näoga ja tõesti mul polnud õrnaaimugi, ja siis midagi koitis. H
Tööl on mul ikka naljakas. Täna Lucia, too slovakkia sõbrants mul tööl, kellega ma samal ajal tööd alusatsin, oli täna mega väsinud ja unustas kõik asjad ära ja oli üldse udu, aga see tegi meile jubedalt nalja. Ning kahjuks mul on nohu ja kuna ma siis luristan oma nina, siis täna küsiti mult pidevalt, et kas ma nutan???:D Kõikidel Vitaytastel mu tööl oli täna mingi mega masendus või ma ei tea mis, igastahes olid nad mitte nii lõbusad kui tavaliselt. Selle eest teine slovakkia tüdruk Veronika, kes väga ingliskeelt ei oska, oli väga lõbus täna. Ja ta käsi oli nätsust saadud tattoosid täis. Ja siis ta irnus selle üle ja oli üldse, naljakas nagu alati. Jällegi rääkis muga mu jaapanlasest töökaaslane, kelle jutust ei saa midagi aru, kuna ta ei häälda sõnu korralikult välja ja räägib liiga kiiresti ja naerab iga oma sõna vahele, ja see on ka mega naljakas. Vot nii on lood, siinpool sood.
Norman on meil mitu-mitu päeva kadunud olnud ja kui ma talla paar tundi tagasi helistasin ja küsisin, kas ta on üldse elus ja ütlesin, et me hakkame süüa tegema, vastas ta mulle venekeeles. Hiljem ütles Katriin mulle, et Norman ei tule veel niipea, kuna nad teevad Deiniga äriplaani ja et Norman on täiesti soepeast täna. Aga jah lahelahe. Ma nüüd kaon vist internetist ära, kuna Piret on ammu lännu ja sööb juba ja minu söök ka jahtub kusagil ja prantslanna tsillib muga siin köögis ja ümiseb omaette. Piret just ütles, et ta kartulid olid jubehead ja et talle ikka meeldivad kartulid väga. NIMELT PIRET EI SÖÖ MAKAROONE, või noh, talle ei maitse väga. No pasta pasta pastaa, minu lemmik:D
Aga olgu siis, nägemiseni ja värki särki!
JA TUBLI KEILA JK, KES NÜÜD SIIS JÄRGMINE AASTA ON II LIIGAS!!! ajeeeee. ja olen pettunud, et te mulle ise seda uudist ei õelnud, vaid pidin ise lampi teada saama:D haha, ei tegelt ei ole pahane üldse.
Olge siis musud ja ärge lollusi tehke!!!
Hilinenud õnnesoovid ka Karelile!!!!!
(Pildil olen Maarjaga paar aastat tagasi niisama Londonis, good times)
DAVAAI TSAUUUUUU
No comments:
Post a Comment