Nii, ma olen reedest saadik kodus passinud. Kuna olen haige. Ja sellest passimisest olen täiesti hullumas. Olen vaadanud läbi mitu-mitu How I Met Your Motheri osa, mida ma olen enne juba näinud, aga siiski:D. Vahepeal käin jalutan natsa õues, poodi ja nii ehk. Olgu nii nutune ka pole, eile käisin isegi päris kaugel ja õhtul läksin pubisse jalkat vaatama, aga see oli mega kurb olukord. Nimelt oli pubis kolm telekat - kahest näidati obviously inglise - rootsi mängu ja ühes minitelekast tuli ka eesti mäng, mida vaatasid mina ja mingid kaks vanameest. Suht igav oli nii, kui aus olla. Siis tuli mingi tüüp minuga rääkima, kes tegi kõvasti nalja, aga samas tundus natuke imelik ning ma väga ei viitsinud taga suhelda. Oleksin juba peaaegu koju läinud, aga siis ilmusid kusagilt välja ta sõbrad, kes viskasid samuti kõvasti nalja. Naljatades tsillisime linna peal, aga kahjuks liikusin mina kodust aina eemale. Siiski otsustasin mingi hetk, et pean siiski koju liikuma ning jooksin metroo peale, kahjuks sain ühe peatuse sõita ning siis pidavt järgmine alles poole tunni pärast tulema. Ning kuna ma saaksin jala sama kiiresti koju, siis ma otsustasin jala minna. See oli aga väga halb otsus. Ma eksisin totaalselt ära!!! Ma kõndisin edasi tagasi mitu korda ja proovisin bussipeatuste järgi aru saada, kuhu poole minema pean. Lõpuks olin mingi viadukti peal mingi tund aega ja enda arust läksin täiesti õiges suunas, mingit väikest teed pidi. Ning järsku teatavad mingid töömehed mulle, et miks ma siin olen, tee on ju suletud!? JESSS!!!! Küsisin siis neilt, et kuhu poole ma minema peaksin ja nad ütlesid, et mine tagasi sinna kust viadukt algab ja äkki saad ööbussi peale. Kõndisin siis tagasi ja samal ajal tegin Heldenale telefonis nalja kuni tal aku tühjaks sai. Lõpuks olin viaduktist kaugel ja täiesti juba majade vahel. Nägin rebast, kaks korda isegi, kartsin meeletult! (Siin need linnarebased, ma ei tea kas neid tasub üldse karta?) Seisin natuke aega bussipeatuses, aga ei viitsinud, kõndisin jälle natuke vales suunas ja siis jälle tagasi, kuni lõpuks sain vist õige suuna kätte. Kõnnin siis rahulikult ja üks takso jääb minu juures seisma ja ütleb, et ma peale tuleks. Vastasin, et ei ma kõnnin ja ei vaja taksot. Selle peale ütles ta et, ta ei küsi mult raha. Sellepeale ütlesin ma ikka ei, sest ega ikka mingisse suvalisse autosse ei istu. Pika vaidlemise peale näitas ta mulle seda kaamerat, mis taksos on ja kui ma küsisin, miks ta peaks mulle tasuta sõitu pakkuma, vastas ta, et ta juba enne sõitis must mööda ja sai aru, et ma olen eksinud, ja olgem ausad, ma olin totaalselt eksinud:D. Kuna taksojuht tundus täiesti normaalne inglane(oleks ta mingi muu araablane, indiast, kust iganes kahtlasest kohast, siis ma poleks taga vist üldse rääkinudki) ning ma istusin autosse. Ta viis mu ilusti meie maja kõrval olevale parklasse. Kohe kui peatusime, laususin mina: " Thank you, bye!" ja jooksin autost välja. Ma tõesti ei tea, kas ta tegelikult ootas, et ma ikkagi maksaksin:D. Vahet ei ole, kuigi ta oli täiesti tore vanamees.
Täna olen viimast päeva kodus ning homme lähen jälle tööle. Oleksin täna läinud, aga kui tööle helistasin siis õeldi, et mul on kolmapäeval vaba päev:D. Täna pole ma aga absoluutselt midagi teinud. Ma olen ainult arvutis olnud ja midagi vaadanud. Normani voodi tegin ka ilusti ära, ehk ta selle peale hakkab normaalselt magama ka nüüd. Minul ja Piretil on magamiskott ilusti tekikoti sees ja see näeb täiesti legit tekk välja, aga Normanil on oli ikka veel niisama mingi magamiskott ja padi puudus täiesti. Panin ta magamiskoti ilusti tekikoti sisse ja meisterdasin talle ka padja sellest rätikust, mis Anett meile siia jättis, kuna see ei sobi nende vannitoa miljöösse!!! :D Ja siis leidsin voodi alt neli sokki, 1 paar ja kaks erinevat:D
Jah, ja nüüd ma ei viitsi enam vist kirjutada, sest mina küll ei viitsiks seda teksti lugeda, mis ma just kirjutasin ja seega ma lõpetan!
Aaaa ja üksõhtu hakkasime igavusest fotofilmi tegema. Long story short - Mina tulen koju ja Piret lõikab mul kõri läbi. Millalgi jõuab fotoseeria ka teieni.
Ja kõigile teadmiseks - olen solitaire'st täiesti sõltuvuses.
Millalgi lisan paar pilti ka ja lisan ka väiksed kirjeldused alla, siis ei pea mu ema endale facebooki tegema(aga võiksid, sest sealt on palju lihtsam pilte vaadata ju!!!!!!)
Aga okidokiiiiii, jääge stiilseks, jääge ilusaks, Alibis näeme - TSAUUUUUUU
JA PALJU PALJU PALJU ÕNNE KALLILE MADISELE, KES TÄNA JÄTTIS TIINEKA AASTAD SELJA TAHA JA ALUSTAS TEEKONDA KOLMEKÜMNE POOLE!!!!!!!!!!!!
No comments:
Post a Comment