Kuidas öelda.. ma pole siin väga harjunud looma midagi. Blogi kirjutamise mõttes ei ole ka loovust väga olemas. Seega bear with us :D Internetist ei hakka siin rääkimagi, kuna ma pean blogi kirjutama.. köögis.
Eile oli Londonis bonfire night või midagi taolist. Eile päeval-öösel-tänahommikul nägin mingit unenäomonstrumit, mis oli isegi minu unenägude kohta massive epic moodustis. Sinna olid kaasa haaratud põhimõtteliselt kõik seigad, mida ma Londonis tundnud ja näinud ja kohanud olen. Pehme karvaga kollid, tuultekeerises aknast sisse lendavad kassid, kahtlane araabia perekond kes kutsub lõunale, pöffi algusele rattaga sõitmine, mingi mõrvarlik perekond kes mind tükeldada tahtis, pimp töökaaslane. Mõnus.
Hommiku poole ajasin ikka üüri maksmise asju. Meie korteri inglise keelt mitte oskav musklimees tegi süüa samal ajal kui ma köögis internetti püüdsin ja rääkis minuga pikalt ja laialt itaalia keeles. Seekord ei saanud ma midagi aru. Pärast Alice (teine itaallane) ütles, et ta ütles, et ma kirjutan läpakas nii kiirelt. Oh naljakalja.
Terve õhtu oli mu pilk naelutatud õue, sest igalt poolt tuli ilutulestikku. Inimestel oli pidu ja nad ei hoia siin selle pealt kokku. Nagu uusaasta oleks järsku käes. Kuna meile avaneb seitsmendalt korruselt üsnagi pikk vaade üle Londoni põhjaosa katuste, siis nägime ilutulestikke päris korralikult. Samal ajal avasime Tairiga veel ühe kommikarbi ja tegime väikesed veinid Tairi telefoni playlisti taustal. Fun times. Ahjaa, koristasime ka oma väikese harjakese-kühvliga terve põranda üle, sest siinne tolmuimeja pigem toob tolmu juurde kui imeb midagi ära.
Läksime õhtupoole Tairiga välja, tegime väikesed odavad Eesti veinid ja kõndisime läbi jõulukaunistustes Oxford Streeti Piccadillysse välja ja seal veel natuke väikeseid ringe. Jõuluteema on siin juba täies hoos, akendel on "Merry Christmas" sildid ja lumi ja jõulutuled ja november alles algas. Nad on tõesti hullud. Meil Tairiga on eriti kahtlane, kuna mina kandsin samu riideid mis Eestis jaanipäeval ja üldse on õues mingi 15 kraadi sooja.. Piccadillys Käisime HMV-s muusikat-filme-mänge tšekkimas. Mingi prantsuse suit-up poiss kasutas huvitavat pick-up line'i kui me Tairiga postrite juures olime ("Excüüs me I need tü föind ö pöster to fit möi Scarface poster. Ü like Scarface?" "Oo you have really long hair. My first girlfriend also had curly hair.") Lõpuks lahkuski ta hoopis koos telefoninumbri ja ilma ühegi postrita. Ohjah. Suit-up, mis teha.
Vahepeal tuuritasime Soho kandis ja nägime sedasamust värvilist rahvast. Leidsime üles kahtlase XXX tänava, millele ma kunagi Piccadillys rännates ära eksisin. Tänava lõpus nägin suvalist naist ja ütlesin Tairile:"Pane tähele, ta on tegelikult mees." ja kui ma lõpuks selle naise nägu nägin, sain teada, et mul oli absoluutselt täiesti õigus. Ainsad naised sellel tänaval olime tõesti meie ja ilmselt pidasid mingid inimesed ka meid transadeks. Huvitav London. Ma arvan, et transadega karaoke laulmine ei saa olema nii raske siin.
Hiljem istusime veidi veel Piccadillys, kus kaks võrdlemisi huvitavat ja väga otsekohest tüüpi meiega rääkima hakkasid. Jah.. ma siin pikemalt rääkima ei hakka detailidest, aga isegi minu teravmeelne sõnaosavus ei osanud midagi vastu öelda :D Naljakas oli sellegi poolest, eriti kui Sean üle kogu Piccadilly Circuse põlvili langes ja "Will you marry me?" karjus, millele mina muidugi "Yes" vastasin, sest publikut ei tohi ju alt vedada :D (mis tuletaski meelde, et ma sain pulgakommi, mille ma vist praegu ära söön, kui julgen) Ofc oli see nali ja ma ei abiellu veel kellegagi... aga ehk varsti ikka :D ja siis juba hoopis teise inimesega.
Anyhow varsti peale seda liikusime vaikselt kodu poole, kuna Tairi pidi vara ärkama ja tööle minema. Fun fun fun.
Minul on täna vaba päev, arvatavasti lähen Kensington Gardenisse tiigi äärde raamatut lugema või midagi taolist tegema. Ma ikka constantly kasutan poola tüdrukutest alles jäänud söögivarusid. Kakao on pidevalt teemas ja praegu tegin nende makaronid ära. Fun times.