Seda, et..

Isver ma nägin õudusunenägu. Ma nägin unes, et mind saadeti teise EATi tööle, sest praegune Brompton Roadi EAT ongi rohkem "nagu hüppelauaks". Oi kuidas ma unes pisaraid valasin. Päris huvitav, võib järeldada, et ma olen oma töökohaga ikka päris rahul. Tegelikult mingi päev põrandaid pühkides tekkis mõttesse küll see hetk, kui ma lõpuks Eestisse naasen ja kõik kolleegid selja taha jätan. Teades mind ja minu nõrkust lahkuminekutel, siis ma ilmselt nutan kellegi õla pooleks või midagi.

Täna oli mul vaba päev. Hommikul vaatasin Notebooki, sest mul on väga helge tunne. Päevapoole läksin tegin Kensington Gardensis Round Pondi ümber väikese tiiru, vaatasin hanesid ja naersin. Koju kõndides mõtlesin, et teeks väikese solaariumitiiru ja kõndisin meie maja kõrval olevasse ilusalongi. So fancy. Inglismaal on nii palju high tech solaariume, mis koorivad keha ja lasevad läbi ainult 3% kiirtest, mis on vajalikud päevituseks ja blablablabla ehk ilusalongi gay manager tegi mulle pika tuuri läbi nende salongi. Peale selle tegid nad nahatüübi analüüsi, tsekkisid mu praeguse päevituse üle ja määrasid kindla doosi päikest, pidin täitma ankeedi oma kavatsustega (kas valmistud kohtinguks või tahad lihtsalt ilus olla? või tahad D vitamiini?) Väga fancy. Siin on see iluvärk ikka liiga üle vindi keeratud. Nii muuseas on päevituskreemide kõrval kaart levinud Botoxidoosidega ja see kõik on nii tavaline ja ilmselge.

Gaydekultuur on siin ka ikka hoopis teine. Mul on tunne, et umbes 25% meie püsiklientidest on väga sassyd ja gayd. Aga nad on always kõige toredamad kliendid üldse. Kui tavalised mehed on kas vihased, mõtetega tööl või creepyd jõllitajad, siis gayd on sassyd, kutsuvad mind sweetheartiks või darlinguks ja säravad niisama.

Ma vist unustasin rääkida sellest, et üks päev käisid 3 creepyt tüüpi meil töö juures. Minule meenutasid nad loomulikult Eesti tränagängi. Tulid sisse, ostsid kohvi, tahtsid, et Simon neile tasuta õuna annaks. Mingi tüüp tuli peale neid ja küsis mendi numbrit. Mina samal ajal pühkisin põrandaid ja gängi lühike tüüp tuli ligi ja hakkas mesijuttu rääkima. Muretses, et naise jaoks on liiga raske põrandaid pühkida ja mu ülemus kindlasti ei maksa mulle piisavalt. Mõne aja pärast istusid nad kolmekesi maha ja Simon tutvustas mulle "õhtuseid inimtüüpe". Ta on maailma parim inimtundja, seega on tal alati inimeste suhtes õigus. On need kahtlased lonerid, kes tulevad üksi, ostavad ühe joogi ja istuvad mitu tundi enda ette vahtides. On poistegängid, kes tulevad poodi selle mõttega, et midagi varastada (nagu need 3 creepyt tüüpi). On paarid, kes tulevad, ostavad palju asju ja on toredad ja lahkuvad kiirelt. Tegelt oli neid tüüpe veel. Igal juhul Simon tabas kohe ära, et tegu on vargapoistega, kes löövad külge, et narkot müüa või tasuta asju saada. Ja that was the case. Mõne hetke pärast tulid 2 menti, kes poisid ära viisid. Peale seda tulid 3 menti meie poodi sisse ja otsisid kõik prügikastid ja korvid läbi, sest poisid olid ilmselt mõned narkopakid meie poodi jätnud. Esimest korda elus kirjeldasin ma mentidele midagi :D

Nüüd lähen poodi šokolaadi ostma. Ma söön siin Inglismaal umbes 2x rohkem kui Eestis, aga õnneks ma liigun tööl ikka väga palju, seega jään nulli. Close enough.