Hommikul sain kõne, et MA SAIN EAT.-i TÖÖLE!!! Ühed salakavalad bastardid on nad. Kõigepealt ütles see helistaja-naine, et issand kas sa ei saanud mingit tagasisidet (eriti ehmunud/kurva häälega) ja siis superenergilise häälega, et jee sul läks väga hästi ja welcome to eat!
Aga see ei ole veel kõik..
Nimelt lähen ma täna ikkagi Starbucksi recruitment dayle. Ja OH NII MUUSEAS saadeti mulle bar schoolist kiri, et baar nimega Sway ootab mind recruitment dayle, kust minu ankeet nii muuseas 400 inimese seast valiti. Loogiline, ma olen awesome ju, aga raisk te nii hilja seda ütlete.
Igal juhul tuleb täna üks suurim pokerface proovipäev, sest mind ei koti absoluutselt, kas ma saan Starbucksi tööle või mitte, sest nad maksavad nkn miinimumpalka (4.98 poundi tunnis). Ilmselt minu ükskõikne chill olek tagas ka selle, et ma intervjuunaisega eile jutustama jäin.
Tegelt ka.. miks kõik need pakkumised kuhjuvad nii järsku? Ja ma vist ikkagi otsustan EATi kasuks, sest nagu mu isa ütles: "Parem varblane peos, kui tuvi katusel." Ja parem natuke väiksem firma, kui hiiglaslik kett. Aga noh, täna lähen ma ikkagi suvaliselt möllama.
Tairil tekkis teooria, et vb peab Inglismaal hoopis eriti udu ja imelik olema, et tööle saada. Vb peaks proovima :D
No comments:
Post a Comment