11. oktoober

Täna võtsime Normaniga tööotsingu tõsisemalt ette (või vähemalt mina võtsin, ma ei tea mis ta tegi :D) ja saatsime erinevatesse kohtadesse CV-sid ja eriti feile motivatsioonikirju (taaskord räägin enda eest). Eriti action moment oli täna, kui me McDonaldsis taaskord tasuta Wifit ära kasutasime ja minu läpaka aku tühjaks jooksmas oli. Leidsin viimasel hetkel mingi coffee shopi töökuulutuse ja üritasin hakata kirjutama eriti motiveeritud motivatsioonikirja, kui mu läpaka aku teatas, et on otsa lõppemas. Oh seda pinget, kui ma üritasin täie jõuga sõnu ritta seada. Loomulikult ei tule see inglise keeles nii imehästi välja. (Hiline report: Norman ei saatnud eriti CV-sid.) Muidu on päevad nüüd palju rahulikumad. Minu kodutu hobo staatus on asendunud „elan-viiekesi-toas-mis-on-mu-kodutoast-väiksem“ tudengieluga. Elu pole enam nii adventure&survival nagu ta enne oli, aga ausalt öeldes mulle tudengielu meeldib küll.

Ahjaa, öösiti käivad tuletõrje-kiirabi-politsei pinda, sest nende sireenid on nii väärakad nagu noorte poiste häälemurre, et vahepeal lähevad väärakaks. Ja ei anna see liiklus öösel ka rahu.

Me planeerime eriti ägedat asja, mida peab kaua planeerima ja kaua tegema, aga noh hold up.